Äripäeva Personaliuudistes avaldus Viacurrenti tegevjuhi Hendrik Ojamaa artikkel, mis kirjeldab vahetustega töötajate rahaseisu.
—
Sel suvel saavutas iga-aastane investeerimisfestival uue osalejate rekordi – Järvamaa metsade vahele kogunes nädalavahetust veetma 2000 finantsentusiasti. Rahatarkuse tuules on jaeinvesteerimine Eestis buuminud. Tallinna börsil on alates 2016. aastast investorite arv kasvanud 20 000 pealt 105 000 inimeseni.¹ Facebooki Finantsvabaduse grupis on tänaseks 62 900 inimest.²
Selleks on suure tõuke andnud kodumaine investorkogukond ja meediakajastus. On igati tervitatav, et viimase kümne aastaga on investeerimist ümbritsev elitaarsus asendunud avalike arutelude ja sotsiaalmeedia gruppidega. Nende kõrval, kes enda raha kasvatavad, on aga jäänud märkamatuks palju arvukam osa ühiskonnast, kes maadlevad hoopis igapäevase toimetulekuga.
Üle 100 000 jaeinvestori kõrval elas 2022. aastal 303 000 eestlast absoluutses või suhtelises vaesuses.³ Tänaseks on olukord ilmselt halvenenud, kuna selle aasta juulis raporteeris OECD, et eestlaste reaalpalk on langenud alla 2019. aasta taseme.⁴
Seega on iga investori kohta kolm vaesuses kannatavat inimest ja probleem on süvenev. Finantskriisis elavatele eestlastele on hädasti tarvis, et investorkommuunis argine rahatarkus jõuaks ka nendeni.
Teiste rahakotis pole küll ilus sorida, kuid vaatame nende enam kui 300 000 eestlase rahaasjadele lähemalt otsa.
Kuidas elavad Eesti madalapalgalised?
Kuigi rahamured esinevad inimestel sõltumata sissetuleku suurusest, on toimetulekuga enim raskusi madala sissetulekuga leibkondadel. Rahandusministeeriumi 2023. aasta uuringu järgi on ligi pooltel neist väga habras rahaline seis.⁵
Eesti leibkonnad, kelle netopalk on alla 1050 € kuus:
42% ei säästa üldse
45% ei suudaks suure väljaminekuga toime tulla
48% suurim rahaline eesmärk on jooksvad kulutused
51% tulud ei kata nende kulusid
On kõnekas, et samal ajal kui Eesti üks populaarseim Facebooki grupp kannab Finantsvabaduse nime, on 48% madalapalgaliste suurim rahaline eesmärk igapäevane ots-otsaga kokkutulek.
Pidurdumatu võlgade kasv
Kuigi OECD uuringutes on eestlaste rahatarkus aasta-aastalt kasvamas, ei jõua see kõige haavatavamate inimeste finantskäitumisse. Olles rääkinud riigiasutuste esindajatega, kes pidevalt eestlaste rahaseisu jälgivad, on eriti suureks häirekellaks võlgade ja võlgnike kasv.
Sama tunnistavad tööandjad, kelle raamatupidamist koormavad võlgnike kohtutäiturid. Suurettevõte Mistra-Autex on hinnanud, et kohtutäiturite ja võlgnike tõttu kasvab nende raamatupidamise töömaht kolmandiku võrra.⁶
Käesoleva aasta Aktiva Finance Groupi andmed kajastavad murettekitavat trendi – lisaks võlgnike arvule kasvas keskmine võlasumma kõigest ühe aastaga 23%, 4400 euroni. Kokku on eestlastel 228 000 võlga.⁷
Viimase aasta jooksul on keskmine võlasumma kasvanud 23%
Võlakoormuse kasvu kõrval torkab silma 18-25 aastaste sagenev laenutarbimine ja sealt tekkivad võlad. Tarbimislaenudest koguvad noorte seas populaarsust “osta kohe, maksa hiljem” lahendused. Tihti tuleb aga ootamatusena, et tasumata osamaksega kaasnevad kõrged intressid. Nende tagasimaksetega hätta jäänuna satuvad paljud võlakeerisesse.
Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Ülle Schmidt sõnas intervjuus, et võlgnikud jäävad enda murega üksi. Eestis on saadaval tasuta võlanõustamine kohalike omavalitsuste kaudu, kuid abini jõuab murdosa võlgnikest. Kui laenumaksetega on hinnanguliselt hädas 100 000 eestlast, siis Tervise Arengu Instituudi andmetel saavad võlanõu vaid umbes 2000 inimest aastas.⁸'⁹
100 000 laenuvõlgnikust vaid 2000 saavad võlanõu. Abi kuluks ära neilegi, kellel veel võlgu pole, kuid on sattunud makseraskustesse.
Enne võlavabadus, siis finantsvabadus
Eestis on vaesuses elavaid inimesi kolm korda rohkem kui investeerimishuvilisi. Info ja tugi võlgadest vabanemiseks ja esimeste eurode kõrvalepanemiseks seevastu kahvatub jaeinvestoritele loodud sisu taustal.
Rahatarkuse edendajad on kogukonnale enda teadmisi edasi andes investeerimise massidesse viinud. Rohkem võiks jagada ka nendega, kes on võlgades, makseraskustes või pole veel kunagi rahaasjadele mõelnud. Mõned rahatarkuse edendajad nagu Kristi Saare on siin juba eeskuju näidanud. Ja miks mitte ei võiks meil olla Investor Toomase kõrval Võlavaba Tom?
Rahahädas inimesi saavad toetada ka tööandjad. Seeläbi nad mitte ainult ei tõsta oma inimeste heaolu, vaid ka otseselt investeerivad oma ettevõttesse. PwC uuringu järgi on rahastressis töötaja tööl 47% vähem keskendunud ja puudub viis korda rohkem.¹⁰ Aidates töötajaid rahakriisis, saab tööandja vastu palju produktiivsema ja lojaalsema tööjõu.
Lisaks saab abi anda igaüks, kes on ise juba meelerahufondi ja säästmise peale mõelnud. Selleks ei pea olema finantsguru. Häbitunne paneb paneb inimesi tihti enda rahamuresid varjama, kuid arvestades nende suurt hulka, on neid meie kõigi ümber. Kui näed, et pereliikmel, sõbral või naabril on abi vaja, siis aita tal teha esimene samm, et rahaasjad kontrolli alla saada.
Ühel päeval võiks Eestis olla rohkem investoreid, kui vaesuses kannatavaid inimesi, kuigi täna võib juba ekslikult nii paista.
—
Viited
Äripäev, 2023, Börsijuht, kelle valitsuse ajal sai 20 000 investorist 100 000: https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/08/03/borsijuht-kelle-valitsuse-ajal-sai-20-000-investorist-100-000
Facebooki finantsvabaduse grupp: https://www.facebook.com/share/rTH4DkmbKUBAz6f9/
Eesti Statistikaamet, 2022
OECD, 2024, Employment Outlook: https://www.oecd.org/en/publications/2024/07/oecd-employment-outlook-2024_abc8ad82.html
Rahandusministeerium, 2023, Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring: https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud
Äripäev, 2023, Ettevõtted hädas: inimene pole veel töölegi jõudnud, kui võlausaldajad on juba ukse taga: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/08/12/ettevotted-hadas-inimene-pole-veel-toolegi-joudnud-kui-volausaldajad-on-juba-ukse-taga
Aktiva Finance Group, 2024: https://aktivafinance.eu/aktiva-finance-group/maksehairete-keskmine-volasumma-on-aastaga-kasvanud-23-vorra/
ERR, 2020, Robert Kitt: Eesti suur mure – 100 000 inimest võlgade küüsis: https://www.err.ee/1154540/robert-kitt-eesti-suur-mure-100-000-inimest-volgade-kuusis
Postimees, 2024, Eesti inimeste võlakoorem on hüppeliselt kasvanud: https://majandus.postimees.ee/8027198/karm-reaalsus-eesti-inimeste-volakoorem-on-huppeliselt-kasvanud
PwC, 2023, Employee Financial Wellness Survey: https://www.pwc.com/us/en/services/consulting/business-transformation/library/employee-financial-wellness-survey.html
