Rahaline heaolu ei seisne vaid kõrges sissetulekus või edukates investeeringutes. Eelkõige tähendab see kindlustunnet suurte kulutuste või elumuutuste ees. Elu on täis ootamatusi ning tihti toovad need endaga väljaminekuid kaasa. Siin tuleb appi meelerahufond, mis pakub leevendust ettenägematutele kuludele. Loe lähemalt, mida see endast kujutab ja miks see finantsheaolu jaoks hädavajalik on.
Mis on meelerahufond ja mis selle eesmärk on?
Meelerahufond, mida mõnikord nimetatakse ka hädaabifondiks, on ootamatute kulutuste jaoks kõrvale pandud rahasumma. Erinevalt planeeritud väljaminekute jaoks kogutud säästudest, on see fond mõeldud ootamatusteks:
Järsk töökaotus
Auto- või koduremont
Ravikulud
Muud ettenägematud väljaminekud
Võta seda kui turvavõrku,tänu millele ei pea sa elu keerdkäikude puhul kunagi raha otsima ega võlgadesse sattuma.
Miks hädaabifond nii oluline on?
Meelerahu: teadmine, et sul on raha, mida hädaolukorras kasutada, pakub kindlustunnet. Nii ei tekita võimalikud ootamatused sinus ärevustunnet.
Võlgade vältimine: kui sul pole meelerahufondi, võid sa ootamatute kulude katmiseks olla sunnitud laenu või krediitkaarte kasutama. Need koguvad intresse ja võlgu, mida sul võib olla väga keeruline ja kulukas tagasi maksta.
Rahaline iseseisvus: sõprade või pere peale lootmine võib hädaolukordades olla emotsionaalselt koormav. Meelerahufond annab sulle iseseisvuse ja ennetab pingete tekkimist lähedastega.
Paindlikkus otsuste tegemisel: äkilise töökaotuse korral aitab meelerahufond sul olla valivam oma järgmise töö osas. Nii pole sa sunnitud esimesest tööpakkumisest kohe kinni haarama.
Kui suur peaks meelerahufond olema?
Meelerahufondi suurus võib sõltuvalt su elustiilist ja töökohast erineda, kuid üldiselt peaks sellest piisama vähemalt 3–6 kuu elamiskulude katmiseks. Nii on sul isegi pikaajalistes kriisides piisavalt aega lahendusi leida ilma finantsstressi kogemata.
Meelerahufondi suuruse hindamisel lähtu enda isiklikust olukorrast:
Riskitaluvus: kui sul on meelerahu saavutamiseks suuremat puhvrit tarvis, sea endale eesmärgiks 6 kuu või isegi pikema aja jagu sääste.
Töökoha olemus: kui sa töötad muutlikus valdkonnas või oled vabakutseline, on mõistlik varuda 6-12 kuu jagu sääste.
Ülalpeetavate arv: kui sinu sissetulekust sõltuvad ka teised inimesed, peaks su hädaabifondi suurus nende vaajdustele vastavalt suurem olema. Nii saad olla kindel, et suudad ka kriisiolukorras enda lähedaste eest hoolitseda.
Kuidas meelerahufondi raha koguda?
Alusta väikeselt: kui sa alles alustad säästmisega, sea endale esialgu tagasihoidlikud eesmärgid. Alusta ühe kuu kulude jagu raha säästmisest ja järk-järgult suurenda enda meelerahufondi.
Regulaarsed sissemaksed: eralda kindel summa või protsent oma igakuisest sissetulekust otse hädaabifondi. Võta seda kui vältimatut kulu, mis on sama oluline kui igakuine üür või transport.
Ootamatud sissetulekud: selle asemel, et kulutada kõik oma preemiad, kingitused või tulumaksutagastused kohe ära, proovi osa nendest säästudesse suunata.
Ligipääsu piiramine: palju lihtsam on seista vastu kiusatusele oma sääste kulutada, kui need pole sulle koheselt kättesaadavad. Tee oma säästude jaoks eraldi konto, mis pole su igapäevase arvelduskontoga seotud.
Kontrolli ja kohanda: vaata oma säästufond aeg-ajalt üle, eriti kui su elamiskulud või sissetulek on muutunud ja kohanda oma säästmist vastavalt.
Säästmise automatiseerimine: kui su pank seda võimaldab, seadista automaatsed ülekanded oma hädaabifondi. See tagab järjepideva säästmise.
Meelerahufond on midagi enamat kui lihtsalt raha pangas. Pidevalt muutuvas maailmas annab see sulle kindlustunde, et su seljatagune on kaitstud. Vaata ka teisi Viacurrenti rahatarkuse artikleid, mis aitavad sul edukamalt raha kõrvale panna.
